Kokkuvõtlikult

(siit)

Kingiideid meestele

Ähvardasin sellised A-le jõuludeks kududa. (karistuseks, kui see tõesti selge polnud) Mille eest, pole veel otsustanud.

Kulus vaid pool aastat, et must õel eit saaks, kelle lemmiktegevuseks on oma mehe piinamine.

Isa teab paremini

Räägin telefonis emaga, kui ta äkki ütleb, et isa tahab sulle sõnumit edastada. Wtf, aga okei, kuulame.
Toru antakse isa kätte ja ainus asi, mida ma kuulen, on õudne sisin.
Selgitust pärides saan teada, et täna on ussimaarjapäev ning ta tahtis mind selle puhul õnnitleda. :D

Huvitaval kombel on see ainuke maarjapäev, mis tal iga aasta meeles on.

Ainult siis blogingi, kui kõik halvasti on

Viimasel ajal on eriti halb olla olnud, lisaks deprekale on füüsiline jõetus, ilge väsimus ja igakülgne valutamine. Pmst augusti lõpu ma veetsin nuttes ja magades. Nädala eest tehti vereproovid ja selgub, et mul on vere rauasisaldus räigelt alla normi ning väidetavalt ka mandlipõletik. FFFUU is pretty much all I can say. Sain rauatablette ja hunniku vitamiine, nüüd krõbistan neid ja ootan kurguarstiaega.

Täna hommikul suutsin endale lisaks kindlustada psühhiaatriaja ja antikad, sest hakkasin vanemate pool hommikusöögilauas lihtsalt ulguma. Ema kohe küsima, mis mul viga on.
Aga ma ei tea, MIS mul viga on. Ma ei oska seletada, miks ma lambist nutma hakkan.
Ema ei jätnud rahule, midagi peab ju olema.
Mina (siira ahastusega): “Kohv on liiga magus.”

Jep, when sadness strikes, I revert into a five-year-old.

le finale

Lõpetasin 10 lk pika essee (sess läbi!), sain postipakiga oma raamatud ja uued läätsed jõudsid ka kohale.

Viimaks ometi kauaoodatud-ihaldatud vabadus, nüüd saab viimaks magada ja raamatuid lugeda ja filme vaadata ja koristada ja sotsialiseeruda nii, et veri ninast väljas.

Praegu on küll stressilangus ning sellega kaasnev tigedus; olen vanemate pool ja söön šokolaadi. Tegelikult tahaks viineripirukat ja ulguda. But next week I’ll be as good as new! Vb hakkan isegi rohkem blogima.
(jep, seda viimast ei usu ma ise ka)